Vereanalüüsid

Vere kliiniline analüüs

Oluline uuring, mis lubab hinnata organismi terviseseisundit ja/või kahtlustada haiguslikku protsessi. Kompleksuuringus mõõdetakse hemoglobiini sisaldust veres ja loendatakse vererakud: leukotsüüdid (valgelibled), erütrotsüüdid (punaverelibled), trombotsüüdid (vereliistakud) ning arvutatakse neid iseloomustavad indeksid.

Hemoglobiin on erütrotsüütides sisalduv valk, mis transpordib organismis hapnikku, vähemal määral ka süsihappegaasi. Hemoglobiini tase veres on sportijale oluline näitaja väsimuse, töövõime languse, kiirema südametöö, lihaskrampide jt kaebuste selgitamisel. Normväärtusest madalam hemoglobiini tase võib olla aneemia (kehvveresuse) markeriks ja vajab põhjuse (rauavaegus, verekaotus, krooniline haigus  jt) uurimist. Hemoglobiini väärtus võib langeda ka rohke vedeliku omastamise järgselt. Hemoglobiini referentsväärtused olenevad vanusest ja soost, olles lastel väiksemad kui täiskasvanutel ja naistel (118-150g/l) madalamad kui meestel (136-163g/l).

Erütrotsüütide arvu muutus veres võib viidata erinevatele seisunditele ja kroonilistele haigustele. Aneemia puhul on erütrotsüütide arv langenud. Erütrotsüütide arv võib suureneda vedelikukaotuse korral ja hapnikuvaeses keskkonnas (nt kõrgmäestikus) viibimisel.

Leukotsüütide üldhulk näitab võimalikku põletikulist seisundit (kõrged näidud), organismi väsimust ja kurnatust (madalad näidud), pahaloomulist haigust jmv. Leukotsüütide arv võib tõusta peale füüsilist koormust.
Trombotsüüdid mõjutavad vere hüübimist. Kui neid on vähe, siis võib tekkida tavalisest kergemini verejooks. Kui neid on märgatavalt rohkem, suureneb trombi oht. Kaebuste puudumisel võivad kerged kõrvalekalded näitajates olla ka tervetel inimestel.

Tervisesportlase verepakett koosneb 12-st analüüsist:

1. Hemogramm

• Üldine ülevaade organismi seisundist
• Näitab immuunsüsteemi seisundit
• Näitab vere hapnikutranspordivõimet ja organismi vedelikutaset
• Võimaldab diagnoosida ja jälgida mitmeid vererakkudele mõju avaldavaid haigusi ja seisundeid – näiteks kehvveresus (aneemia), infektsioon, põletik, veritsushäired jne

2. Ferritiin

• Näitab organismi rauavarusid
• Rauast sõltub kudede varustamine hapnikuga
• Rauapuudusel halveneb lihasjõudlus ja sooritusvõime
• Abistav analüüs mitmesuguste kaebuste, nagu liigne väsimus, üldine nõrkustunne, isupuudus, külmakartus jne, põhjuste väljaselgitamisel

3. C-reaktiivne valk (kõrgtundlik CRP)

• Põletiku ja koekahjustuse olemasolu näitav marker
• Võimaldab hinnata südame– ja veresoonkonna haiguste riski
• Südamehaiguste riski hindamiseks tuleb välistada põletikuliste haiguste samaaegne esinemine

4. Glükoos 

• Organismi esmane ja peamine energiaallikas
• Oluline ainevahetuse regulaator
• Kõrged väärtused võivad osutada diabeedile ehk suhkruhaigusele
• Madalad väärtused võivad esineda, kui toiduga saadud süsivesikute kogus ei ole kehalise koormusega vastavuses

5. Kreatiini kinaas (CK)

• Lihasrakkudes olev ensüüm, mis tagab lihastööks vajaliku energia
• Kasutatakse füüsilise koormuse ja treeningujärgse taastumise jälgimisel
• Kõrgenenud väärtused võivad olla tingitud suurest lihaskoormusest (ülekoormusest) või traumadest

6. Kaltsium (Ca)

• Vajalik tugevate luude ja tervete hammaste jaoks
• Tagab lihaste töövõime
• Oluline vere hüübimiseks
• Kaltsiumipuuduse väljenduseks võivad olla krooniline väsimus, liigeste, luude ja lihaste valulikkus, krambid

7. Magneesium (Mg)

• Osaleb süsivesikute ainevahetuses, valkude sünteesis ning tagab lihaste ja närvide normaalse talitluse
• Vajalik tugevate luude jaoks
• Magneesiumivaegus võib põhjustada lihasnõrkust ja krambivalmidust, kroonilist väsimust, mälu halvenemist

Kuidas analüüsiks valmistuda?

Vereanalüüsi puhul on oluline jälgida arsti nõuandeid, et proovimaterjalid oleksid kasutatavad. Tervisesportlase verepaketi tarbeks tuleks verd anda hommikul söömata-joomata.

Kõrvalekallete ilmnemisel võib teha ka lisauuringuid. Vajadus lisauuringuteks sõltub inimese vanusest, põetavatest või põetud haigustest, kehalisest aktiivsusest jne.

Labori- ja spordiarstid soovitavad tervisesportlase verepaketti teha korra aastas.