Teadaolevalt on esimest äkksurmajuhtumit spordis ajalooannaalides mainitud aastal 490 eKr, kui kreeka sõdur Pheidippides jooksis Maratoni linnast Ateenasse (umbes 42 kilomeetrit), et teatada võidust Pärsia üle. Kohale jõudnuna kukkus ta kokku ja suri. Äkksurm tababki inimest tavaliselt kehalise koormuse ajal või vahetult pärast selle lõppemist. Seega on kehaline koormus  äkksurma soodustav tegur.